Elu veereb nagu …
veebruar 11, 2010
Nädalavahetusel käisime Skansenis. Muidu oli täitsa tore koht, aga riietus ei olnud oludele vastav. Seetõttu ehk oligi mingite pärdikutega maja üsna populaarne. Meie meeldisime neile vist ka, sest pikapeale tulid nad lähemalt uudistama, et kes need siin nii pikalt molutavad
Üllatavalt lahe oli näiteks tubaka ja tiku muuseum ja oodatult meeldisid lastele kohalikud loomad nagu näiteks rebased, hundid ja hülged. Karu magas ja teda me ei näinud. Koju saime alles õhtul ja siis keeras asi käest ära. Nimelt oli Eve jätnud ratta Uppsalas raudteejaama juurde ja enam seda seal ei olnud. See on juba teine ratas, mis talt on pihta pandud ja kogu pere peale kolmas. Pärdikud, ma ütlen.
- Harald Skanseni taustal
- Stockholmi taustal
- Tualeti külastamine
- Kuum kakao
Minu ratas on selline, et ma isegi ei taha sellega eriti sõita, seetõttu võib selle vabalt isegi ööseks lahti jätta. Lahti jätan seetõttu, et muidu on oht, et lukk külmub ära ja siis ei saa tööle sõita. Tööle on vist umbes 4 km ja ratas on enam-vähem kõige kiirem vahend, isegi kui on külm ja teed lumesumpa täis. Korra tuli siin niipalju lund, et kohalikud väga tõhusad lumekoristajad ei suutnud seda kiirelt ära koristada. Siis mõtlesin, et lähen korra bussiga, aga loomulikult olid teised inimesed samamoodi mõelnud ja minu peatuse ajaks oli buss rahvast täis, bussijuht laiutas käsi ja sõitis peatumata minema.
Ratas on mul vanamoeline, trumlis oleva käiguvahetusega ja generaatoriga. Kuna käiguvahetusmehhanism läks vahepeal külmaga rikki ja jäi kolmanda käigu peale, on rattasõit eriti õhtul pimedas ja genekaga täielik jõutrenn. Genekat ma viimasel ajal küll ei kasuta, sest lume tõttu see nagunii enamasti ei tööta. Täna tegin lõpuks käiguvahetuse korda ja oli palju lihtsam sõita. Kui keti ka maha võtaks Reinu parimate soovituste järgi, siis oleks ilmselt täielik õndsus.
See nädalavahetus juhtus üldse palju. Reedel oli töökaaslase Eriku kaitsmine. Ta on mind suhtkoht palju aidanud ja lahe tüüp. Kaitsmine oli enam-vähem ok ja õhtune pidu veelgi enam. Neile on kombeks väga viisakas pidu mõnes suuremas natsioonis (kohalikud korporatsioonid ja üliõpilasühendused üheskoos). Samas tähendab see ikkagi arvestatavat kogust alkoholi ja laupäevane Skanseni reis tundus laupäeva hommikul pisut paha mõte. Saime siiski käidud ja tegelikult oli tore päev. Siis pühapäeval käisid lapsed ühel sünnipäeval, mina sain pisut tööd teha ja õhtul käisin siin esimest korda saunas. Meil on laboris üks aktiivne rumeenlane Gabriel (Gabi), kellele meeldib reedeõhtuseid õllejoomisi korraldada ja möödunud nädalavahetusel oli seal ka arvestatav hulk eestlasi (hetkel on osakonnas kolm). Siis tekkis plaan saunas käia. Gabil on tuttav rumeenlane ühes ühika moodi kohas, kus on kõrgeimal korrusel saun, tasuta. Mõeldud-käidud.
Ühikas oli nagu Narva mnt ühikad vanasti, lust oli seinu vaadata ja seal toimus kusagil parajasti ka ühikapidu parimate traditsioonide kohaselt. Saunas oli samuti suur eestlaste hulk (ikka kolm), kohal oli veel kaks rumeenlast, austerlane, poolatar, prantslane ja üks rootslane. Prantslasele olnud see esimene kogemus. Eks need teised natuke võõrastavalt vaatasid, kui me eestlased rõdul lumes püherdasime. Leili viskamisel oli peamine käsi siiski Gabi, tal juba arvestatav saunakogemus ja suur kere. Mina pidin pärast koju minema, kuid osa rahvast olnud veel läinud ja rahvaste vahelist sõprust edendanud, palinka ning viru valgega. Millal nad hommikul tööle jõudsid, ei tea. Vaatamata kõigele on oht, et saunas hakkame nüüd tihedamini käima.
Tööl jagati täna kukleid (meil on neljapäeviti kella 10-st osakonna kohvijoomine ja infotund ja seal ikka jagatakse saiakesi). Nende kuklid on suuremad ja vahukoore all on veel miskit magusat möga. Pikalt ei saanud kukleid nautida kuna täna oli meie väiksemal CVD/ALD seltskonnal (kaks professorit, mina, värske PhD Erik ja doktorant Mattis) kohtumine Uppsala päritolu Dresdenis Fraunhoferi instituudis tegutseva mehega. Ta tegi omal ajal oma doktoritööd mõnda aega ka Tartus ning mul on temaga hilisemast ajast isegi üks ühine publikatsioon. Nüüd oli ta “kodus” käimas ja kontakte soojendamas. Loodetavasti oli kasulik käik ja neil koorub edaspidi midagi head. Mina saan loodetavasti paar ilusat elektronmikroskoobi pilti elektroonika loengute jaoks.



