Suusatamisest ja innovatsioonist
veebruar 15, 2010
Pärast Smiguni nappi kaotust rootslannale oli tuju null ja eriti ei taha homme tööle minnagi. Nagunii hakkavad nokkima.
Lohutuseks oli ehk ainult see, et vana konkurent jäi veel tahapoole ja medalikohal olid põhjamaad. Pärast tuli kiirlaskumine ja siis tuli meelde, et vist peamiselt pool-suusatajatest (ainult mäest alla) keskeurooplaste mahitusel juurutati murdmaasuusatamisel sisse ühiststart jms. jura. Meelelahutuse tähe all, aga tegelikult on neil distantsidel enamasti huvitav ainult viimane kilomeeter, kui seegi. Igal juhul tekkis mõte, et nad võiks oma mäesuusatamisel ka teha ühisstardid. Vat seda nimetaks ma Meelelahutuseks 
veebruar 16, 2010 at 11:28 e.l.
Eh, rootsi-flikkal oli lihtsalt hea tähtede seis. Smigunn pani ikka ülihästi.
PS! Väga ilus-kena blogi
veebruar 17, 2010 at 7:12 e.l.
Kujuta ette kulla asemel hõbe. Kurja tehke ise järgi.
Vingujaid jagub aga selle üle rõõmu tunda, et tüdruk peale lapsepuhkust nii hästi esines – ohh ei kus sa sellega.
veebruar 17, 2010 at 10:23 e.l.
Ohh jah. Minu postituse puhul oli tegemist kunstiliste liialdustega ja postituse mõte oli hoopis muu. Tegelikult olin ma muidugi heas mõttes ka üllatunud ja loomulikult on medalikoht ülihea. Lihtsalt olles hetkel Rootsis jäi pisult kripeldama, et kaotus just rootslasele tuli ja postituses võimendasin seda emotsiooni.
Mul jääb küll pisut arusaamatuks, miks YksikHunt ei suuda lihtsalt rõõmu tunda, peab mööda blogisid tuhnima ning “vingujaid” korrale kutsuma:) Saa oma probleemist üle, tunne elust ning talvest rõõmu ning kui sulaks läheb mine tee mõni lumememm.
veebruar 17, 2010 at 12:40 p.l.
Polegi korrale kutsumas, lihtsalt liiga palju on ümbruskonnas vingujaid.
Siis tahaksik kõik need vingurid suuskadele surata ja rajale saata.
Ja ausalt – esimest korda sattusin siia
Pole isegi sügavamalt kaevanud Su blogis
Edu siis kaugele maale, ära koduteed ära unusta.